AL 2024

Artikkel advent.ee-s

Rõõmussaare laagrikeskuses leidis 17.–21. juulil aset neljas askeldajate laager lastele vanuses 4–9. Selle aasta teemaks oli “Tark ehitaja”. Laagris osales 105 inimest, kellest ligikaudu 60 olid lapsed. Lisaks registreerunud osalejatele ühines laagriga laupäeval veel mitukümmend külalist.

Sel aastal oli laager eelnevate aastatega võrreldes ühe päeva võrra pikem, mis oli tehtud vastuseks varasemate laagrite tagasisidele. See oli üks vähestest muudatustest, mis on aastate jooksul tehtud. „Üldjoontes pole midagi muutunud. Ma usun, et läheb aina paremaks,” ütles rajaleidjate ja askeldajate töö juht Jaanus-Janari. „Igal aastal on juurde tulnud uusi lapsi ja uusi vanemaid. See on koht, kuhu lapsed kutsuvad oma sõpru ja need veenavad oma vanemaid.”

Kõik laagripäevad algasid Piibli uurimisega erinevates vanusegruppides. Vastavalt laagri teemale oli tundide sisu piiblilugudest, mis räägivad ehitamisest. Lastega arutleti Noa laeva ehituse, Paabeli torni ehitajate, Saalomoni templi ehitamise ja Nehemja müüri ehitamise üle. 

Askeldajate laagrile omaselt said laagrilised neljapäeval ja reedel osaleda erinevates töötubades, kus nad said oma loovust väljendada ning märke teha. Töötoad hõlmasid mitmesuguseid tegevusi, nagu vaigutöö, juukseehte meisterdamine, puidust riiuli või muu eseme ehitamine, ronimine, kividele joonistamine, liivaga mängimine ja palju muudki.

Üheks populaarsemaks osutus seebimullide tegemise töökoda. „Kui algselt oli mõte, et sinna töötuppa mahub 12 last, siis lõpuks lubasime 19. Neile tulid juurde lihtsalt kõrvalt vaatajad, kes lõpuks rühmaga liitusid ning tegevustest osa võtsid,” kirjeldas Jaanus-Janari. 

Elevust tekitas ka tuleohutuse töökoda, kus lapsed said muuhulgas ise tulekustutiga elavat tuld kustutada ning suitsusest toast akna kaudu põgeneda.

Lisaks töötubadele täitsid laagri päevakava lõkkeõhtud ja õhtused programmid, mil lapsed said meeskondadena erinevaid ülesandeid lahendada ning mänge mängida. Laupäeva õhtul suure vihmasaju tõttu ärajäänud õhtune programm ei tekitanud pahameelt. Lapsed ei lasknud ennast ilmal häirida ning veetsid aega tubases mängunurgas, saunas ning telkides filmiõhtut korraldades. 

Hingamispäevasel jumalateenistusel kõneles Jaanus-Janari samuti ehitamisest, näitlikustades seda erinevate päriseluliste materjalidega: puidust klotside, jäätunud liiva, vee ja puidust mängumajaga.

Vaba aega veetsid lapsed tünnisaunas ja saunas, ujudes, süstasõidul, mängides laagri ajal isade poolt ehitatud laste mängumajas, hüpates batuudil ning mängides erinevaid pallimänge. Laagri viimaseks ürituseks oli pühapäevane maastikumäng kullatud kivide otsimise näol, mis tekitas lisaks lastele elevust ka vanemate hulgas. 

Peale laupäevast jumalateenistust toimus traditsiooniline askeldajate klubide tutvustus. Linnade kaupa räägiti teistele osalejatele aasta jooksul toimunud tegevustest ja näidati pilte ning videoid. „Askeldajate tegevus saab alguse kohalikest kogudustest. Tänaseks on rohkem kogudusi, mis on pühendunud askeldajate tööle kui neid, kes tegelevad rajaleidjate tööga," selgitas Jaanus-Janari. Aktiivsed askeldajate klubid on olemas Tallinnas, Tartus, Põltsamaal, Viljandis ning ka Tallinna venekeelsetes kogudustes, kus tegevus toimub ühiselt. „Askeldajate laager on loomulikuks jätkuks aasta jooksul tehtud tööle," märgib Jaanus-Janari. „Laagri sisu ja tegevused võiksid tulla kohalikelt kogudustelt. Nendelt, kes lastega aastaringselt kokku puutuvad. Askeldajate laagri puhul on väga hästi näha, et tulebki. ”

Üks olulisemaid osi askeldajate tegevuse, sealhulgas laagri juures on lastevanemate kaasatus. „See on laager, kuhu tulevad lapsed koos oma vanematega. See loob tegevustesse hoopis teistsuguse dünaamika. Paljudel lapsevanematest tegijatel on tekkinud teatud rutiin ja arusaam, mida vaja on ja kuidas vaja on. On näha, et lapsevanemad investeerivad oma aega ja võimalusi selleks, et ise kohale tulla,” räägib Jaanus-Janari.