RL 2018

Tänavuse rajaleidjate laagri (10.–14. juuli Samlikul) pealkiri oli „Parim paik“. Laagri kestel käsitleti piiblitundides pühamu eri aspekte ning osaleti töötubades ja tehti uusi märke rajaleidjate lindile.

Rajaleidjate laagris on kolm tavapäraseks kujunenud osa: igapäevased piiblitunnid, milles tänavu õpiti pühamut; töötoad, kus lapsed saavad proovile panna oma vaimseid ja

füüsilisi võimeid; ning märgi tegemise töötoad, mille läbimise järel iga osaleja saab endale vastava märgi, mis hiljem õmmeldakse rajaleidja lindile.

Laagri teema on „Parim paik“. Missugune see parim paik on, seda on Eesti rajaleidjate töö juhi Jaanus-Janari Kogermani sõnul laagris otsapidi avastatud. „Keskseks näiteks on Vana Testamendi aegne pühamu ja pühamuteenistus. Piiblitundides oleme rääkinud sellest, kuidas parimat paika ei määratle mitte asukoht, vaid see, kes seal on,

mis seal on, mida seal tehakse ja miks seda tehakse,“ rääkis Jaanus-Janari.

Tänavu peeti rajaleidjate laagrit kolmandat aastat koguduse laagripaigas Samlikul. „Iga aastaga on siin üha parem ja mugavam,“ sõnas Jaanus-Janari. „Selles osas täname häid kolleege pastoreid ja nende perekondi, kes juunis ühe päeva siin veetsid ja ettevalmistusi tegid. Laagri õnnestumise eest täname lapsevanemaid ja teisi täiskasvanuid, kes on igal pool, kus seda vaja on, käed külge pannud. Eriliselt tänan Priit Keelt, kes laagri lõpuks (ja järgmisteks laagriteks) sauna valmis ehitas, ja Taavi Käsku, kes on

laagrit mitmekülgselt toetanud,“ lisas Jaanus-Janari.

Laagri töötoad

Laagri üks korraldajaid Kristi Kogerman sõnas, et töötubade läbiviijad leitakse erinevatest linnadest vastavalt sellele, kas keegi on rajaleidjate juhendaja või keegi tegeleb vastava ala või hobiga. Rajaleidjate süsteemis on sadu märke, mida on võimalik endale teha. Kristi, kellel endal on 63 märki, ütles, et märgi töötoas saavad juhendajad oma oskusi jagada. „Lapsed tahavad märke saada; kõik märgid pannakse rajaleidjate lindi peale ja divisjoni laagrisse minnakse selle lindiga,“ rääkis Kristi. „Töötubade sisu on jagatud nii, et oleks nii füüsilisi kui vaimseid tegevusi igas vanuses poistele ja tüdrukutele,“ lisas Kristi.

Kristi kutsub üles oma oskusi ja teadmisi teistega jagama. Kui keegi

tegeleb millegagi igapäevatöös või hobi korras ja neid teadmisi või

oskusi võiks ka laste ja noortega jagada, siis võiks endast Kristile

märku anda, nii et järgmise aasta töötubade valik saaks jälle

mitmekesine.

„Rajaleidjate laagri programm sõltub alati sellest, kes võtavad tegevusi, töökodasid ja piiblitunde juhendada. Ilma nendega oleks laager päris igav – äratus, kolm korda süüa ja öörahu,“ ütles Jaanus-Janari.

Üle aastate laagris taas orienteerumine

Tänavu oli laagris ka üks tegevus, mida pole aastaid laagris tehtud – orienteerumine. Vanemad osalejad olid juhendajaks askeldajatele (väikestele rajaleidjatele, toim), kuidas kompassi ja kaardiga metsas toime tulla. „Orienteerumine meeldis lastele väga. Ka täiskasvanutele meeldis,“ ütles Kristi.

Piiblitundides õpiti pühamut läbi tegevuste

Ruth Lobjakas on aastaid olnud rajaleidjate laagri juhendaja ning Tallinna rajaleidjate juhendaja. Tänavu tegi ta iga päev piiblitunde ja juhendab kolme töötuba. Selle aasta teemat peab Ruth väga oluliseks. „See ei ole väga lihtne teema. Huvitav on see, et kuigi olen pühamut ise hingamispäevakooli tundides õppinud ja selle kohta lugenud, avastasin ka

nüüd, kui selle teema lahti võtsin, enda jaoks midagi uut. Jumal on nii kavalalt selle meie jaoks välja mõelnud,“ rääkis Ruth. Pärast laagri piiblitunde saavad rajaleidjad pühamu märgi. „Kui lapsed osalevad aktiivselt piiblitunnis, siis laagri lõpus esitame neile kontrollküsimuse. Kui nad sellele küsimusele vastata oskavad, siis nad saavad selle märgi,“ selgitas Ruth. Piiblitundidesse olid lapsed ja noored jagatud vanuse järgi, nii et pühamuga seotut saaks uurida vastavalt arusaamisele.

Reedel ehitasid lapsed ja noored piiblitundide raames pühamumaketi – iga rühm valmistas oma. „On lapsi, kes on elus esimest korda

laagris, on neid, kes on esimest korda seotud vaimuliku sisuga tegevusega – õpetaja peab mõtlema, kuidas neile korraga pühamust rääkida, ja tegevused meeldivad lastele alati rohkem kui lihtsalt jutu kuulamine,“ ütles Ruth.

Tänavune laager erineb varasematest selle poolest, et laagriliste seas on palju venekeelseid lapsi. Tallinna III koguduse juhendajad Rada Jekimenko ja Arina Karlova ütlesid, et lastele laagris meeldib. Tallinnast osaleb 13 last, üks Jõhvist ja üks ka Paldiskist. „Eelmisel aastal oli 8 last, nüüd rohkem. Kui on juba kogemus, siis tahetakse tulla,“ rääkis Arina. „Mina olen enamasti lapsi aidanud. Esialgu oli neil hirm uute olukordade ees, aga nad saavad hakkama,“ lisas ta.

Pühamuteemat peab Arina väga oluliseks: „Pühamu on meie lunastuse väljendus, see annab lastele ülevaate, kus me ajaloos asume, missugune on meie tulevik ja kus me praegu oleme ja kuidas me jõuame taevasse. Tõsidust on vaja sellistes laagrites, see laseb lastel mõelda, küsida, aru saada.“ Rada lisas, et laste jaoks on laager huvitav, kuna pakutakse väga palju töötube, lapsed on erinevad ja nii saab igaüks endale meeldivaid asju teha. „Hea on see, et laagripaik asub jõe ääres, lapsed saavad ujuda ja süstaga sõita. Pärnu rajaleidjate juhendaja ja oma kahe lapsega laagris osaleja Liina Lukk ütles, et tal endal on lapsepõlve rajaleidjate laagritest väga meeldivad mälestused ja tore on üle aastate jälle laagrist osa saada. Kui kuueaastane Jasper ütles, et mõnikord on töötoas raske olnud, siis tema ema Liina arvas, et „töötoad on väga põnevad ja mitmekülgsed, on hea, et lapsed saavad end proovile panna, isegi kui on raske“. Pärnust osaleb laagris seitse last. „Laagriks hakkasime kevadel valmistuma. Pärnus on rajaleidjate tegevus üle paljude aastate taas käima lükatud. Sügisel alustame ametlikult regulaarsete tundidega,“ ütles Liina.

Osalejaist saavad juhendajad

Kõige noorem juhendaja tänavuses laagris on 14-aastane Eric Richard Kogerman, kes juhendas geoloogia töötuba. Eric arvutas kokku, et kui ta oleks saanud osaleda kõigis laagri töötubades, oleks ta enda senistele märkidele saanud lisaks kümme märki.

Laagris on ka teisi noori töötubade juhendajaid, kes lisaks laagris osalemisele peavad kandma vastutust. „Väga mõnus on juhendada, saame tunda vastutust ja ise teha,“ ütlesid Merike Suits ja Mariel Peetson justkui ühest suust. Tüdrukud juhendasid kartulitrüki töötuba. Osalejaina on neile laagris enim meeldinud pühamumaketi ehitamine. „Alguses mõtlesime, et ei osale, aga see oli täiega äge!“ rõõmustas Mariel, et siiski käe külge pani. „Värvisime kõik guašiga üle ja ehitasime pisikesi keerubeid laeka peale,“ lisas ta. Eriti läks noortele südamesse reede hommikul Mairo räägitu. „Mairo jutt võttis pisara silma. Ta rääkis, et Taavet oli väike poiss ja ta läks kindlalt Koljatile vastu teadmisega, et Jumal kõnnib temaga koos. Jumal kõnnib meie kõigiga kaasas, kui me seda tahame ja palume,“ jutustas Mariel.

Trans-Euroopa divisjoni rajaleidjate laager – camporee 2019

Trans-Euroopa divisjoni rajaleidjate laager on järgmise aasta suvel Lõuna-Inglismaal. Divisjoni laagris on kokku 5000 osalejat, igale unioonile antakse arv, kui palju lapsi sellest unioonist laagrisse oodatakse, Balti unioon omakorda annab Eestile osalejate arvu. Divisjoni rajaleidjate laagris ehk camporee’l saavad osaleda lapsed, kes on aasta jooksul osalenud rajaleidjate tundides. Trans-Euroopa divisjoni camporee toimub iga nelja aasta tagant.

Rajaleidjad Eestis

1933. aasta 7. juulil jätkus Tallinnas Mere pst 14a Eesti liidu peakoosolek, mille saadikud otsustasid alustada Eestis juunioride tööga kõikides kogudustes, kus on 10–14-aastaseid lapsi, selleks et neid vaimulikult, füüsiliselt ja sotsiaalselt kasvatada. „Selline otsus leidis peale vendade lühikesi ja asjakohaseid toetavaid selgitusi üksmeelset heakskiitmist,“ tsiteeris Jaanus-Janari toonast protokolli. „Tänased rajaleidjad olid algselt tuntud ka kui Juunior Misjoni Vabatahtlikud, JMV. Seega on sel aastal möödunud rajaleidjate töö algusest Eestis 85 aastat,“ rääkis Jaanus-Janari.

Rajaleidjate praegusest tööst Eestis rääkides avaldas Jaanus-Janari soovi, et iga laps ja noor saaks igakülgselt kasvada. „Rajaleidjate programm pakub selleks fantastilist võimalust. Isegi siis, kui koguduses on üks või kaks last, tasuks kogudusel ja lapsevanematel teha see jõupingutus ja leida võimalusi nende lapsepõlve aktiivseks sisustamiseks,“ mõtiskles Eesti rajaleidjate töö juht Jaanus-Janari rajaleidjate

töö tuleviku teemal.

Rajaleidjate tegevus läheb sügisest regulaarselt käima Pärnus, nendega liituvad ka Kuressaare lapsed. Põltsamaa, Viljandi ja Elva lapsed käivad tundides Tartus koos Tartu laste ja noortega. Tallinna juhendajad viivad lisaks Tallinna tundidele aeg-ajalt tunde läbi ka Rakveres.