RL 2025

Artikkel advent.ee-s

Seekordse, 22.-27. juulini kestnud rajaleidjate laagri teema oli „Majakas“, mis tõukus ühest väga toredast ingliskeelsest laulust. Laagri üks eestvedajaid Eric Richard Kogerman ütles, et eelmiselt camporee’lt jäi see väga tore laul kõrva. Ericu ema Kristi lisas, et kui nad perega eelmise noortekongressi ülekandeid vaatasid ja laule kaasa laulsid, siis süvenes veelgi veendumus, et see on „ikka nii hea laul“ ja nii hakkas pere seda ühel pikal kojusõidul isekeskis eesti keelde panema. „Tulime perega hilja õhtul Tallinnast ja et mitte magama jääda, hakkasime selle laulu sõnu tõlkima. Üritasime kaasa laulda ja trükkisime sõnu telefoni,“ rääkis Kristi. Nüüd on laul Eesti liidu rajaleidjate juhi Jaanus-Janari Kogermani sõnadega kirjanduslik-musikaalse kollektiivi JMK4E (tõlkijate nimede esitähed, nelja inimese nimi algab K-ga, toim) pingutuse tulemusena eestikeelne ja oli möödunud laagri paljulauldud motolaul.

Rajaleidjate laagris on tavapärased tegevused hommikune piiblitund, mille teema tänavu oli seotud majakaga – uuriti nii majaka ajalugu, ülesandeid kui ka vaimulikku tähendust. Teine oluline osa laagrist on töötoad ja nendes rajaleidjate märkide tegemine. Sel aastal pandi kokku arvutit, tehti nöörikunsti ja nahakunsti. Kolmas osa on füüsiline aktiivsus orienteerumise ja mängude näol. Öömängus pidid lapsed lahendama erinevaid ülesandeid – seekord pani öömängu kokku Epp Randlepp. Orienteerumas käidi Raplamaal Hagudis ja reedel roniti ja seigeldi Türi seikluspargis. Väga olulised päevakava punktid on mõõgadrill, kui lastel tuleb kiiruse peale leida Piiblist etteöeldud kirjakoht, ning rividrill, kus peab võimalikult täpselt ja korrektselt marssima. Mõlemad võistlused võitis seekord Bert Roger Kogerman ja see on kolmas kord laagrite ajaloos, kui mõlemad karikad on läinud ühe ja sama inimese kätte.

Tänavu oli rajaleidjate laagris lapsi alla kümne, mis on väikseim laager selle laagri ajaloos. Jaanus-Janari sõnas, et rajaleidjate põlvkonnavahetus hakkas pihta juba eelmisel aastal. „Suured on eest ära kasvanud ja väiksed on peale tulemas.“ Kristi lisas laager oli siiski väga tore ja lapsed tegid kõik tegevused ilusti kaasa. „Poisse ja tüdrukuid oli enam-vähem võrdselt, nii et meil oli kaks gruppi ja siis vahetasime tegevusi. Lapsed said teha seda, mida nad tahavad: mängida ja ujuda.“

Selle laagri üks pidulikke hetki oli hingamispäeval, kui Jaanus-Janari andis uue kaelaräti kahele uuele masterguide’ile (MG), Epp Randlepale ja Merilin Peetsonile. Kuigi MG on adventkoguduse noortetöö väljaõppeprogramm, siis on see tihedalt seotud rajaleidmisega üldiselt – Eestis on nüüd kokku 8 masterguide'i.

Epp ja Merilin on mõlemad väiksest peale rajaleidjad olnud. „Mina sain 9-aastaselt rajaleidjaks, ma ei ole askeldajate klubis kunagi olnud. Allan (Epu isa, toim) ütles mulle kunagi, et on olemas selline asi nagu rajaleidmine ja kas ma tahaksin sinna tundi minna, et Ruth Lobjakas teeb seda Tallinnas. Käisin seal ära, mulle täiega meeldis ja nüüd on Ruthist saanud mulle väga hea mentor,“ rääkis Epp. Merilin on olnud ka askeldaja: „Ma ei mäleta sellest eriti midagi. Aga mul on kaustik, kus on mesimummu pilt ja kirjas, et askeldaja Merilin.“ Nüüd aga, kui Epp ja Merilin on läbinud MG õppe, on nad mõlemad üliõnnelikud. „See on väga lahe asi, oleme nii uhked üksteise üle,“ ütles Epp ja Merilin lisas, et ta ei olnud vist ülikooli lõpetades ka nii õnnelik kui nüüd. „See kambavaim, mis meil on, ja see, et ma tegin selle ära! Me saame ka muude asjadega seoses tihti kokku, aga nüüd ühendab meid ka see.“

MG taseme saavutamiseks tuleb täita nõuete leht. „Kui selle käsile võtsime, olid meil juba teatud rajad ees, sest me oleme juba mitmes MG sats Eestis. Ja meil oli ka päris suur ports asju tehtud, kuna me oleme olnud aktiivsed rajaleidjad,“ rääkis Epp. Üks nõuetest on viia end rohkem kurssi adventkoguduse ajalooga. Teiseks peab end arendama juhendajana. MG peab tutvuma ülemaailmse kogudusega, harjutama, andma laste- ja noortetunde, aitama organiseerida, kus tarvis. Lisaks peab pidama liikumis- ja palvepäevikut, lugema raamatuid, end analüüsima. Kõik MG-d peavad olema ka ristitud adventkogudusse. Merilin ütles seda nimekirja kokku võttes, et see programm nõuab palju enesearendamist: „Peab arendama ennast, enne kui hakkad teisi arendama.“ Epp lisas, et oluline osa on ka enda talentide äratundmine: „Peab teadma, mis on sinu talendid, kuidas neid kasutada ja kuidas olla juhendaja.“

Nii Epp kui ka Merilin kiitsid oma juhendajat Allanit, kes oli kannatlik ja eeldas ka tüdrukute enda initsiatiivi. „Saime omavahel palju arutada, saime individuaalset aega – selles mõttes oli kahekesi hea seda programmi teha, et läksime nii, nagu motivatsiooni, aega ja jõudu oli,“ sõnas Epp.

Küsimusele, mis neid rajaleidmise juures võlub, vastasid mõlemad, et märkide tegemine. „Need on praktilised oskused. Olime Epuga ühes laagris õhtul telgis ja mõtlesime, et hakkame märke tegema. Tegime sel õhtul viis tükki,“ meenutas Merilin ja Epp lisas, et märke saab teha ka näiteks autoga sõites. „Aga nüüd tuleb rohkem teistele märke teha, ei saa ainult endale keskenduda. Aga teise juhendajaga on hea koos märke teha, seltsis on segasem.“ Lisaks märkidele nimetasid Epp ja Merilin ka laagreid ja muid kokkusaamisi. „See annab tunde, et sa kuulud kogukonda,“ tõdes Epp. Samas märkis ta, et MG programmi ei tasu teha lihtsalt tegemise pärast. „On vaja mõelda, miks sa tahad seda teha – kas kavatsed seda kasutada või et oleks lihtsalt olukord teistega kokkusaamiseks. MG eeldab, et sa oled edaspidi juhendaja, see ei ole ekstra rajaleidmine, vaid vastutus teiste juhendamise eest. Seda peab tahtma sügavama põhjusega.“

Järgmine rajaleidjate laager on aasta pärast, aga väga tore askeldajate laager algab juba eeloleval kolmapäeval, 30. juulil.